Kuna väidetavalt olevat kõik meie probleemid vaid meie endi kujutlusvõime poolt loodud, siis on üüsna loogiline, et ka nende probleemid lahendamiseks oleks kujutlusvõime abi vaja. Hüpnoteraapia on selleks väga tõhus vahend – selle abil saab mahasurutud mälestused teadvusse tagasi tuua, neis peituvatest alateadlikest motiividest teadlikuks saada ning püüda neid seejärel soovitud suunas muuta.

Probleemid ja haigused, mis võivad hüpnoteraapiale alluda:
ärritunud soole süsteem
pingetest tekkinud peavalud
astma
foobiad
unetus
sõltuvused
voodimärgamine
sünnitusvalud
nahaärritused – akne, psoriaas, ekseemid (atoopiline dermatiit)
stress
kaalukaotus
söömishäired
seedehäired
traumajärgne stress
suitsetamisest loobumine

Kliinilised uuringud väidavad, et hüpnoos võib tugevdada ka immuunsüsteemi, suurendada lõdvestusmisvõimet, vähendada stressi, leevendada valu ja ärevushäireid.

Hüpnoteraapiat kasutatakse ka kroonilistega haigustega toimetuleku parandamiseks, kuna enesehüpnoos võib suurendada enesekontrolli, mis kroonilise haiguse puhul tihtipeal puudub.

Patsientide rahustamiseks ja enne meditsiinilisi protseduure nende ärevuse leevendmiseks kasutatakse hüpnoosi kõikvõimalikes erinevates kohtades alates esmaabist kuni hambaarstikabinettideni. Nii on näiteks uuringud näidanud, et nendel patsientidel, kellele oli enne hambaarsti juurde minekut tehtud hüpnoteraapat, oli valulävi tunduvalt kõrgemal kui nendel, kellele polnud hüpnoteraapiat eelnevalt tehtud.

Hüpnoos võib kiirendada ka taastumist traumast või haigusest ning vähendada operatsioonijärgset valu. Uuringud on ka näidanud, et hüpnoosi tulemusel on vähenenud valuvaigistite tarbimine ja haiglaravil veedetud aeg, kirurgiliste sekkumise ja vähenenud komplikatsioonide arv. Hambaarstid kasutavad hüpnoteraapiat ka oksereflekside ja veritsuse kontrollimiseks.